Siidaoasi heaittihanmearrádus lobálaš
Sis-Finnmárkku diggegoddi lea cealkán duomu áššis, mas muhtin boazosápmelaš lei ášši vuolggahan eanandoallo- ja biepmodepartemeantta vuostá, go oaivvilda ahte leat lobiheamet heaittihan su siidaoasi.
Nuorra gánda dubmehallan seksuálalaš daguid dahkan
Šaddá máksit buhtadusa niidii ja dubmejuvvui servodatráŋggáštussii.
Áššehuvvan vuodján juhkanvuođas
Sis-Finnmárkku diggegoddi lea cealkán duomu áššis ja leat áššehuhttán albmá.
Dubmehallan go lea geahččalan seksuálalaččat geavahit dieđuhis nieidda
Diggi áššehuhtii albmá čuoggás ahte galgá leat seksuálalaččat geavahan oađđi nieidda, muhto diggi dubmii su leat sivalažžan go lea geahččalan seksuálalaččat geavahit nieidda.
– Sávan dat mearkkaša juoidá
Orohatovdaolmmoš sávvá Alimusrievtti duomu dagahit ahte eiseválddit fertejit geahčadit boazodoallolága.
Politiijabálvá dubmejuvvon go sáddii SMS-dieđu gumpebivdái
Teakstadieđus rávven mo boazodoalli galgá čilget dáhpáhusa politiijaide.
Šaddá čohkkát go lea verrošan beaiveruđaiguin
Álttá diggegoddi lea dubmen 40-jahkásaš nissonolbmo 36 beaivái giddagassii, go lea verrošan NAV beaiveruhtadieđihemiin.
Dál beassá fas cegget ealu
Sis-Finnmárkku diggegoddi lea mearridan, ahte Tor Mikkel Eiras lea riekti eaiggáduššat 11,33 proseantta Spiertagáissá orohaga boazologus. Dál áigu son cegget fas ealu.
Orohagat deaivvadedje dikkis, ii goabbá ge oaččo akto geavahit eatnamiid
Guovdageainnu nuortajohtolagas deaivvadedje guokte orohaga dikkis, árabut dán jagi.
Lobiheamet dolvon olbmuid girdiin meahccái
Rihkkon áibmojohtolatlága ja ráŋggáštuslága, ja dubmejuvvui 15 beaivvi giddagassii, máksit 10 000 ruvnno sáhku ja duoguštit vel 200 000 ruvnno sus.