Näiteks keskmine LGBT-vihkaja vms tegelikult ei tea, mida ta vihkab või keda ta kardab. Kui temaga rääkida, siis tuleb välja, et ta kardab ebastabiilsust ja kaotada enda tööd või talle ei meeldi maksud. Ta ei märkagi, et kuskil on Vene propagandavõtted mängus on. Muidugi on päriselt rassiste, homofoobe, jt inimesi palju ja see pole ühe inimese töö ega vastutus midagi seletama hakkama.

Asi on muutuvas kultuurilises suhtumisest uurivalt, populismi armastava suhtumusele, mida EKRE viljeleb.

Kuidas? Tavaliselt lihtsalt niimodi, et "me teame, et sul on halb, nemad teised ei hooli sinust" ja kõik. Ei seletata täpset probleemi ega mida kavatsetakse lahendada, vaid lihtsalt seda, et kõik peale nende probleemistikku ei märka.

Minu lähenemine poliitikale on mänguteoreetiline: igaüks näeb keskmiselt minimaalset vaeva maksimaalse tulemuse saavutamiseks.

Vastandumiseks peame tunnistama teiste probleeme ja muresid enne, kui me ütleme, et teised on lihtsalt halvad. Viimast meilt oodataksegi

Paljude jaoks siin on EKRE jt seisukohad lihtsalt ärritav must huumor. Kindlasti paljud meist lähevad usinalt hääletama nüüd kellegi poolt, kes on võimalikult kaugel EKREst ja taolistest vaadetest ja sellega ongi lõpp.

Aga meie seas on palju inimesi, kes usuvad hingestatult igat sõna. Kui nähakse mingit probleemi, on paljud jõuetud midagi nüansseeritud lugema hakkama. Me pole harjunud pidevalt "koolitööd" tegema. Seda kasutatakse ka ära.

Me oleme kõik väsinud. Väsitav on näiteks ette võtta kõik EKRE jt sõnavõtud ja lahti seletada, mis probleeme nad üldse lahendada tahavad, miks nende lähenemine on heal juhul mittemidagiütlev populism ja halvimal juhul Vene propagandavõtete abil eestlaste ajupesu Venemaad vastu võtma. Seda tööd on liiga palju.

Ja nad teavad seda väga hästi, sellepärast ongi neil võimalik eriti kummastavate vaadetega (vt Helme inglijuttu) peale lennata ja toetust koguda.

Tulemuseks on selline olukord, kus isegi nö haritud ja "liberaalsed" noored mõtlevad samas rütmis: tihti puudub neil välismaa meedia tarbmise soov vene meedia kõrval, sest "kõik valetavad".

Muidugi ükskõik mis olukorras polegi võimalik täiesti neutraalset infot saada, aga saab ju ka näiteks Reutersit jt allikaid uurida ja võrrelda. Samas see nõuab igalt üksikisikult väga palju tööd, mida peaks ka kultuur toetama ja edendama.

Kui sa oled üksik oma analüüsivõimega, kaugele sa sellega jõuad?

Vene propaganda võtted:

1. Labane, populistlik oponentide mahategemine - nemad on kurjuse kehastus, meie toome rahu ja armastust.

2. Miski pole kunagi kindel ega tõene. Kui Vene propagandat tarbinud isik usub, et kedagi pole võimalik uskuda ja kõik valetavad, siis Vene propaganda on edukalt toiminud. Kõige lihtsamini KGB jt. poolt teostatav propagandaviis väikeste vahenditega: valed ja "eksimused" on nii absurdsed, et kõik võib osutuda valeks ju, isegi satelliidipildid jm.