See #liiderlik ja #osavõtlik teema tekitab põnevaid küsimusi. Selgus, et ka enda pere noored tõlgendavad neid sõnu nii nagu too doktorant seal telesaates.

Ja ausalt öeldes sõnaga liiderlik tundub see uus tõlgendus palju loogilisem. Kuningas on ju kuninglik, miks siis liider liiderlik ei ole?

ÕS pakub liider tähenduseks juht või esikohal olija, kuid näiteks inglise keeles “leader” ja “manager” juhtimisteooriates väga erinevad asjad. Üks siis nö juht iseloomu poolest ja teine juht paberite poolest. Ideaalis võiks muidugi kõik juhid liidrid ehk liiderlikud olla, kuid see liiga optimistlik. Kõik liidrid samas isegi ei taha juhid olla…

Ja miks on osavõtja ja osavõtliku tähendus meil keeles nii erinev? Isiklikult ei kasuta sõna osavõtlik, vaid pigem sõna empaatiline.

Aga selle kõige juures häirib mind vist see noore inimese materdamine. Ülikool julgustab dokotrante aktiivselt meediaga suhtlema, kuid samas mingit meediasuhtluse koolitust väga ei ole… Endal selles osas lihtsam, sest kui magister kommunikatsioonijuhtimises ja doktoritööd teed ka meedia ja kommunikatsiooni erialal, siis paratamatult tekib mingi aimdus, kuidas ajakirjandus toimib ja kuidas sellega suheldes käituda. Aga enamikele doktorantidele sellist vundamenti ei anta.

Ja ei imesta, kui peale seda telesaadet nüüd järgmine kord, kui mõnda doktoranti oma uurimistööst rääkima kutsustakse mõtleb ta mitu korda ja lõpuks ei ütleb. Ja see on kaotus nii haridusele, teadusele kui ühiskonnale tervikuna.

Ehk siis jah - arutame selle üle, et miks sõnad ajas muutuvad, kuid ärme tümitame sõnumitoojat, kes selle teema aitas üles tõsta.