Väga hästi argumenteeritud selgitus usu ja abieluvõrdsuse teemadel...
- Eesti põhiseaduse §40 sätestab lapidaarselt, et „riigikirikut ei ole“. See ei tähenda mitte ainult seda, et EELK ei ole teiste usuorganisatsioonidega võrreldes eelisseisundis, vaid et Eestis on riik ja kirik põhimõtteliselt lahutatud.
- Taasiseseisvunud ja üldiselt usuleiges Eestis ei ole riigikiriku küsimus kuigi aktuaalne olnud, kui välja arvata debatt, mis järgnes Kersti Kaljulaidi otsusele mitte osaleda presidendiametisse vannutamisele järgnenud usutalitusel. Presidendi otsus, mis viis endast välja mitmeid kristlikke parteilasi ja demonstreeris Mart Helme sõnutsi „Nõukogude Liidule omast võitlevat ateismi“, näitas tegelikult, et ta sai oma eelkäijatest paremini aru põhiseaduse §40 mõttest.
- Euroopa sekulaarse riigi vaatepunktist on abielu näol tegu riigi seadustega reguleeritud ühinguga, millel puudub sakraalne mõõde, nii et riikliku abielu legitiimsust piibli põhjal kahtluse alla panna on sama ekslik kui nõuda polügaamse abielu riiklikku tunnustamist koraani alusel.
- Kahtlemata võib sellega kaasneda, et kristlik abielu on kitsamalt defineeritud kui riiklik abielu, aga juhin tähelepanu, et lahknemine toimus juba väga ammu, nimelt hetkel, kui riik hakkas paari panema mittekristlasi.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120203058/partel-piirimae-mida-tahendab-riigi-ja-kiriku-lahutatus