@keevitaja. Ma ei taha su tuju enne jõule rikkuda, aga iga toodetud asja maksab kinni tarbija.
Eks salvestus on nagu külmkapp. Natuke teeb piima lõpphinna kallimaks, aga võimaldab toodet kasutada just siis, kui sul seda vaja on. Mida rohkem suudame kappi piima mahutada, seda väiksem on külmkapi erikulu liitri säilitatud piima kohta. Üldiselt vaid murdosa säilitatava toote omahinnast.
@keevitaja Milles see masendus täpsemalt seisneb? Asjadel on loogiline järjekord. Salvestusele tekib tasuv äriplaan siis, kui turul on piisav hulk juhitamatut tootmist. See on nüüd tulemas. See loob eeldused, et käivituvad ka turupõhised investeeringud salvestusse.
Maksumaksja rahaga saab muidugi äriplaane ka varem tasuvaks teha. Valikute koht.
Vaidle vastu, lükka ümber, esita oma argumendid.
Fun fact.
Tänavu on Eestis uusi tuuleparke kas juba ehituses või positiivse investeerimisotsusega samas mahus, kui seni üldse kokku tuuleparke Eestisse rajatud on.
Eestis tuuleparke kokku ca. 320 MW ning 2022. aastal ehituses või investeerimisotsusega samuti ca. 320 MW
Loodan, et Põhja-Eesti mereäärsete asulate kaugküttevõrkudes ringlev soojus hakkab tulevikus pärinema Soome lahe mereveest. Aastaringne 3.5-6 c Soome lahe 60-70 meetri sügavustes on soojuspumbale ideaalne.
https://egt.ee/uudised/uuring-eesti-merevee-soojuspotentsiaal-suurem-muuga-paldiski-vahel
TalTechi meresüsteemide instituudi teadlaste poolt valminud uuring “Merevee soojuspotentsiaal geotermaalenergia allikana” tõi esile, et Eestis on merevee soojuspotentsiaal kõige suurem Põhja-Eestis, Muuga ja Paldiski vahel.
@lemmitkaplinski viimase km ehk madalpinge ilmastikukindlaks muutmisele ongi jaotusvõrk viimase 10 aasta jooksul keskendunud vt joonis. Paistab juba välja.
Taastuvenergia toetused on tõepoolest poliitiline valik. Senine valik on olnud neid pakkuda ja riigil ka oma sõna pidada, isegi kui skeem tänaste teadmiste pinnalt mitte kõige parem. Uued toetused enam niigi kõrgele elektrihinnale toetust peale ei maksa, vanad kahjuks küll.
