Võttes juba viiendat korda Telia videolaenutusest sama lastefilmi, mõtlesin, kas poleks aeg kolida unarusse jäänud tehnoloogiale DVD?

Kiire otsingu tulemusel avastasin, et DVD on elujõuline formaat, mida ikka veel toodetakse ja müüakse nii uutena, kui ka järelturul.

Tuleb soodsam, kui pidevalt laenutamine. Lisaks lahendab see ka probleemi, kus just seda kõige vajalikumat filmi pole hetkel saada või seda, kui samal filmil on vahel parem vahel halvem eesti keelne dublaaž.

Esimene samm DVD kasutusele võtusk oli otsida välja vana mängia. Küllaltki etteaimatavalt tuleb välja, et 20 aastat vana DVD mängiat ei olegi nii lihtne uue teleka külge ühendada.

Varem levinud SCART ühendus on nüüdseks asendunud HDMIga. Kuigi on võimalik osta vastav muundur, siis kuna see nõuab eraldi toidet ja mul on pistikupesad loetud, siis tundub mõistlikum osta lihtsalt uus mängima.

PS: Super slim oli 20 aastat tagasi midagi hoopis muud :D

#dvdplayer

Telekaga sobiv DVD mängia ostetud ning taaskasutest ka väike kollektsioon lastefilme hangitud. Nüüd on umbes nädal möödas.

Olin nii harjunud voogedastus teenustega, et mitmed asjad tulid mulle üllatusena.

Näiteks ei osanud ma oodata, et plaadil on enne filme on reklaamid. Tundub ka, et Teliast laenutades on kvaliteet parem, kui plaadi pealt mängides.

Kasutajamugavusest siis, kuna on eraldi mängia, on ka eraldi pult ning teleka source tuleb vahetada. Iga kord kui plaadi sisestad, tuleb ka eraldi keel valida, ning kui vahepeal teleka sulged, ei jäta mängia meelde, kust film pooleli jäi.

Väikesed ebamugavused olid küll algul veits tüütud aga mitte deal breaker. Tegeleikult harjusin suht ruttu ära. Ja kuigi ma näen, et DVD mängia ei asenda teleka/voogedastus teenust, paistab mulle hetkel, et sellel on minu pere meediatarbimisel oma koht.

Võimalus luua kollektsioon filmidest, mis on alati saadaval kaalub minu jaoks väikesed ebamugavused üle.

@kkalde See , mis sisu on DVD peal lisaks põhisisule on levitaja otsustada. On lastele suunatud multikad, mis lähevad pm käima kohe peale keele valikut. Ka loodusdokid on üldiselt lihtsa menüüsüsteemiga. On mingid "multimeediaga" rikastatud filmid, millel on ülikeeruline (ja tüütu) menüüsüsteem. Kõige lihtsama "UX"ga oli ikka vana VHS. Lükkasid kasseti sisse ja SCARDIga ühenduse korral lülitus teler õigesse kohta ja pilt hakkas jooksma. Isegi mudilased said hakkama :D.

@kkalde huvitav, et jah selline "monstrum" - mul oli küll tol-ajal juba slim... isegi sahtlit ei käinud välja...

Kusjuures seade on täiesti olemas ja korralikult ära pakitud koos sadade dvd'dega... tulevastele põlvedele kes selle leiavad kunagi :)