Eelmisel reedel, 14. veebruaril vestlesime Raul Sulbiga antoloogiast «Dracula külaline», õuduskirjandusest laiemalt ja ulmest üldse. Tuleb tunnistada, et mõnuga ja sisukalt...

https://youtu.be/JO7-ZkfQdzA?si=zO1jr0L-M0_C6qZK

#ulme #Gururaamat #kirjandus #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari

Kirjastuselt Gururaamat ilmus antoloogia «Dracula külaline».

Raamat sisaldab 18 anglo-ameerika klassikalist õudusjuttu Silver Sära tõlkes. Koostas ja saatesõnad kirjutas Jüri Kallas, keeletoimetas Külliki Kask, kaanepildi tegi Meelis Krošetskin. «Dracula külaline» on sarja «Ulmeguru ulmesari» viies raamat.

Eelinfoks, et veebruari teise reede «Õhtud eesti ulmega» Tartus on antoloogia «Dracula külaline» teemaline – Raul Sulbi vestleb Jüri Kallasega.

#Gururaamat #ulme #õudus #kirjandus #UlmeguruUlmesari #raamat

Totaalne reklaam ehk juba sel reedel saab pealinnas mind näha ja kuulda.

Võtan kaasa ka «Ulmeguru ulmesarja» kõiki raamatuid, jagan autogramme ja soovijad saavad end koos minuga pildistada...

#Gururaamat #ulme #kultuur #kirjandus #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari

Käisin neljapäeval kaheks tunniks Tallinnas...
... täna saab siis tulemust kuulata.

Raadioaparaadis kell 14.05 Vikerraadio lainepikkusel.
Wõrgus kohe või mõnel muul sobival ajal.

Maarja Vaino küsis ja mina rääkisin. Jutuks oli eelkõige antoloogia «Minu isa luulud», aga ka «Ulmeguru ulmesarja» varasemad raamatud ja ulmekirjandus üldisemalt.

Foto © Maris Tombach/ERR

#ulme #kultuur #Vikerraadio #Gururaamat #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari

https://vikerraadio.err.ee/1609125800/loetud-ja-kirjutatud-ulmeguru-minu-isa-luulud

Kirjastuse Gururaamat propagandaosakond annab teada!

Reedel, 13 oktoobril, algusega 19.00 toimub Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) igakuise üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» oktoobrikuine koosviibimine.

Sel korral on esitlemisel/arutlemisel antoloogia «Minu isa luulud» ja eesti ulme aastail 1953–1989.

Vestlevad antoloogia koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#ulme #kultuur #raamat #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kirjandus #ulmekirjandus

Nädalapärl ja ilmselt ka kuupärl... 📖 🚀

... et nädala alul läks müüki ulmeantoloogia «Minu isa luulud».

17 eesti ulmejuttu aastatest 1953–1989. Autoriteks Friedebert Tuglas, Vladimir Beekman, Henn-Kaarel Hellat, Andres Ehin, Helju Rebane, Urmas Alas ja paljud teised.

Antoloogia «Minu isa luulud» üks eesmärke on näidata, et ulmet on Eestis igal ajal kirjutatud. Lausa nii head, et need lood on loetavad ja väärivad taastrükki ka aastakümneid hiljem. Seetõttu sai ka üks valik neist lugudest kaante vahele pandud ja nõnda on need jutud tänasele lugejale kättesaadavad. Olgem ausad – vähe on neid, kel on aega ja tahtmist neid tekste vanadest ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest üles otsida.

Kaanepilt: Liis Roden

#ulme #Gururaamat #kultuur #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #LiisRoden #raamat

Eile öösel ilmus juulikuine «Reaktor» (https://www.ulmeajakiri.ee/?072023), et soovitaks pilk peale visata ja lugeda... ☢️

Kui aga «tervet rehkendust ei jaksa», siis soovitan edevalt lugeda vaid minu teksti «Pihtimus Kir Bulõtšovi ja kogumiku «Professor Kozarini kroon» teemal» (https://www.ulmeajakiri.ee/?pihtimus-kir-bulotsovi-ja-kogumiku-professor-kozarini-kroon-teemal), kus ma avan taustu ja teen ka mõned isiklikud paljastused.

#ulme #Reaktor #KirBulõtšov #Gururaamat #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #kultuur

Üks läinudreedene fotomälestus...

... ehk 14. juulil toimus Tartus üritus «Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»».

Rääkisime Joel Jansiga (@metsavana) autorist ja raamatust.
Pidin andma aru: miks just need jutud, kas tõlkida oli raske, kas vene ulmel on käimasoleva sõja valguses veel mingit mõtet-tähendust.
Mainitud-räägitud sai ka Gururaamatu järgmisest...

Jäin rahule ... loodan, et ka kohalviibijad ei pidanud pettuma.

Piltide autor on Jaana Muna (Kilpkonn).

#ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #UlmeguruUlmesari #Gururaamat #kultuur

Häbitu reklaam ehk kui keegi reedel Tartus ja...

Aeg: reede, 14. juuli.
Kellaaeg: 19.00

Koht: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Vanemuise 19).

Üritus: Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»

Mis toimub?

Raamatu «Professor Kozarini kroon» koostaja-tõlkija Jüri Kallasega vestleb Joel Jans.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#mina #ulme #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #KirBulõtšov #Gururaamat #ÕhtudEestiUlmega #kultuur #kirjandus

Eelmine nädal ilmus ja läks müüki: Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». 📖 🚀

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.

Mul oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust.

Raamatu n-ö selgrooks said viis teksti Kir Bulõtšovi läbimurdekogust «Inimesed nagu inimesed ikka» (Люди как люди; 1975), kuhu siis ükshaaval sai juurde haagitud mainitud viiega sobituvaid tekste: neli juttu kogumikust «Korallidest loss» (Коралловый замок; 1990), kaks juttu nn parimate juttude kogust «Kellele seda vaja?» (Кому это нужно?; 1991) ja kaks juttu kogust «Türannide kohtumine» (Встреча тиранов; 1992). Tegelikult on selline kogumike eristamine tinglik, sest näiteks üks valitud juttudest oli kolmes kogumikus neljast ja kolm juttu kahes kogumikus. Kõik siinilmuvad lood on vene keeles saanud vähemasti viis, aga mõnikord ka kuni kümme kordustrükki ning praktiliselt kõik jutud on tõlgitud vähemalt paari, aga sageli kuni kümnesse keelde. Võiks öelda, et siinses köites on Kir Bulõtšovi jutuloomingu kaanon.

Kuigi kogumik «Professor Kozarini kroon» on pandud kokku sarjavälistest juttudest, hakkas koostamise käigus välja joonistuma teatav ühtne maailm ja seetõttu hakkas taoline teadmine ka mõjutama juttude valikut. Teisisõnu jäid kõrvale mõned jutud, mis üksteist kordasid-varieerisid, ja lisatud sai paar vähemtuntud teksti, mis jällegi täiendasid kujunevat nn tulevikuajalugu.

Ahjah, see on mu esimene raamatutõlge... loodame, et mitte viimane. (Ühe jutu tõlkis küll Veiko Belials, õigemini tal oli see juba tõlgitud.)

Sisukord
Jüri Kallas. Avasõna
Kas ma räägin Niinaga? (Можно попросить Нину?)
Korallidest loss (Коралловый замок)
Professor Kozarini kroon (Корона профессора Козарина)
Nõukogude rahva ühtne tahe (Единая воля советского народа)
Lohutus (Утешение)
Olja N tunnistus (Показания Оли Н.)
«Kahesajas» juubel (Юбилей «200»)
Mina märkasin teid esimesena! (Я вас первым обнаружил!)
Raskestikasvatatav laps (Трудный ребенок)
Muinasjutt naerist (Сказка о репе)
Checako kõrbes (Чечако в пустыне)
Kassi mõistus (Разум для кота)
Inetust biovormist (О некрасивом биоформе)
Jüri Kallas. Kir Bulõtšov – olmeulme suurmeister

Muide, Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus» (Тайна третьей планеты; 1981).

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Kaanepildi tegi Meelis Krošetškin.
Krafinna tegi reedel fotosüüdistuse provintsipealinna raamatupoest, loe: Kuressaare Apollost.

#raamat #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #mina #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kultuur #promo